Toit on poes nii kalliks läinud, et paneb juba kohati kukalt sügama ja mõtlema, et kas tasub ikka osta neid tooteid mida oleme harjunud. Kuid lahenduseks tuleb lihtsalt teada kust ja mida osta ning tutvuda võimalusega, et toitu on võimalik ka tasuta saada.

Mina kui pirtsakas sööja, kes on väga valiv kõige suhtes ja odavat nisujahu täis vorstilaadseid tooteid ei söö, saan pere toidetud üsnagi väikese eelarvega.  

Pereliikmetel kõigil on omad eelistused: kes armastab odavat nagitsat süüa, teine nõuab kõige kvaliteetsemat kaerapiima, kolmas ei söö midagi, mis valmistatud nisust, neljas jälgib, et tema toidulaud oleks võimalikult mahe ning viies on nii pirtsakas, et eelistused muutuvad pea iga päev ega jõua tema osas järge pidada.

Koosta nädala toidueelarve ja nädalamenüü

Kõigepealt peaks olema teada üldine eelarve kuus, mida toidule võib kulutada. Seejärel jagada see nädalate arvuga, mis on palgapäevast järgmise palgapäevani. Tuleb siis nädala toidueelarveks 50 eurot või 200 eurot, aga number on paigas ja sellest tuleb kinni pidada.

Järgmiseks oleks vaja koostada nädalamenüü nende toidukordadega, mida süüakse kodus. Kui süüakse kodunt väljas, siis tuleks võtta mingisugune aritmeetiline keskmine, palju tavaliselt ühele toidukorrale väljas kulub ja korrutada see arvuga, mis nädalas kokku tuleb. Muidugi tuleks see summa sealt algselt nädala toidueelarvest maha arvutada. Palju järele jäi? 

Milline iganes see koduse toidu eelarve number jäi, siis selle baasil tuleks luua nädalamenüü. Mõtle läbi pereliikmete eelistused ning püüdke leida kompromisse. Näiteks üks päev on ühe meelistoidud, teisel päeval teise jne.

Kui menüü paigas, pane kõik koostisosad paberile kirja ja püüa umbkaudu arvutada toidukorvi hind. Selle alusel saad menüüd timmida, kas lubada midagi paremat endale või tuleks menüüst midagi veel kokku tõmmata.

Nähes numbrit, mis nädala eelarveks kujunes, annab see ülevaate, milliseid meelistoite eelistada saaks. Kui number väga väike, siis vast kallimad toidud tuleks jätta seekord menüüst välja.

Ära osta täishinnaga tooteid

Soovitatakse valida neid poode, mis on hinnaklassi poolest soodsamad, kuid minu kogemuste järgi selliseid nii väga ei leidugi. Enamus poode on kokkuvõttes üsna sama hinnaskaalaga. Prismas on kanaliha odavam kui Selveris, Coopis on jälle riis odavam kui Rimis, kuid tegelikkuses kui üldiseid allahindlusi ei arvesta, tuleb pea kõikides poodides summa ostutšekil üsna sama. Lihtsalt ühes poes on ühed tooted veidi odavamad kui teises ja vastupidi.

Kui sul käib mõni poe kliendileht, kus märgitud sooduspakkumised ja sul ei ole midagi selle vastu, et ühe nädalamenüü ostmiseks peaksid mitmes erinevas poes käima, siis see oleks ka üheks võimaluseks, kuidas sooduspakkumistega toidukorvilt raha kokku hoida. Tihti on aga nii, et kui sõidad autoga ühest poest teise, siis kütusele kuluv summa on juba samaväärne kui see, mis oleksid sooduspakkumistega kokku hoidnud.

Kuid….. ärge ostke täishinnaga tooteid kui vähegi võimalik. Väga hea on hommikuti või õhtul hilja poes käia, sest siis leidub kõige rohkem allahinnatud kaupa. Piima- ja lihatooted, saiad, leivad, puuviljad jne….. pea igast toidugrupist leiab tooteid, mis on -50% allahinnatud. Ja neil pole häda midagi. Kõlbavad suurepäraselt veel koheseks tarbimiseks ja paljud neist säilivad ka nädal ja rohkemgi.

Kui näen poes, et suurem kogus erinevaid lihasid on näiteks -50% allahindlusega, siis ostangi kohe suurema koguse ja panen need sügavkülma ootama oma korda. Tihti loon järgmise nädala menüü just selle järgi, mida ma eelneval nädalal sain allahinnatuna.

Ka piimatoodete külmutamine on täiesti okei. Küll aga piima külmutamisel tuleb arvestada, et külmumisel vedelik paisub ning kui piimapakis on vähe ruumi, võib pakk lõhki minna (sel juhul tasuks veidi piima pealt vähemaks juua enne sügavkülma panekut).

Toitu saab ka täitsa tasuta!

Ma ei mõtle selle all toiduabi, kuid ka sellest on palju abi perekondadele, kellel rahakott ei pruugi tavapärast toidueelarvet välja kannatada.

Antud teema all mõtlen ma tasuta toidu saamist poodidest, kohvikutest, restoranidest ja muudest kohtadest, mida on võimalik saada kõigil, mitte ainult “vaestel”. Üheks selliseks võimaluseks on toidujagamiskapid, mida leidub näiteks Tartus lausa viies kohas.

Sellistesse kappidesse toovad vabatahtlikud päästetud toitu poodidest, oma kodudest ja ettevõtetest. Korraldatakse õhtuti toidujagamisi ning antakse võimalus kõigile saada tasuta toitu eesmärgiga, et poodides ja muudes kohtades allahinnatud, aga muidu täiesti kõlbulik kaup ei läheks prügimäele kasutult roiskuma.

Veel üks väga pop viis tasuta toidu saamiseks on prügisukeldumine. Tegemist on taaskord toidu päästmisega, kus hilja õhtuti kui poed on suletud käiakse poe taga prügikastides vaatamas, mida pood on otsustanud ära visata. Samamoodi on seal allahinnatud toiduaineid, mis päeval pole kaubaks läinud ja koleda välimusega juur- ja puuvilju, mida letile pole sündinud panna. Sealt võib leida ka aluste viisi õunu, tomateid, banaane ja viinamarju, mis on väga ilusad ja värsked, aga kuna poel on uus laar värsket kaupa peale tulemas, siis likvideeritakse eelnev kaup lihtsalt prügikasti minema. 

Hilisõhtuti, käies mööda poodide taguseid, võib kohata seal palju omasuguseid, kes käivadki seal niiöelda shoppamas. Tegu ei ole vaeste inimestega, vaid tihti just keskkonnateadlike ja ka keskklassi rahvaga, kes ei näe mõtet poodi minna toitu ostma, kui just sama asi visati poe taha prügikonteinerisse minema.

Prügisukeldumine on paljudele ka kui omamoodi hobi ja adrenaliini tekitav tegevus, kus õhtuti hiilitakse prügikonteinerite juurde ning kunagi ei tea, mida põnevat seekord sealt leida võib. 

Kõige enam on prügisukeldujaid just Tallinnas, kus suuri poode palju ja prügikastides “valikud” uhkemad ja põnevamad.

Tartus on juba väljakujunenud toidujagamise õhtud ja kapid, kuhu enamus eelnevaid prügisukeldujaid on otsustanud minna, sest nende eest on juba varasemalt töö ära tehtud. Küll aga toit ei ole seal prügikastidest toodud vaid kokkuleppeliselt poodide käest saadud enne kui need on jõutud prügikasti visata.

Kasvata osa oma toidukraamist ise!

On sul maakodu, kus laialt hektareid või väike rõdu Lasnamäe korteril, siis sul on võimalus osa oma toitu ise kasvatada.

Elades talus on seda teha kõige lihtsam ja tõenäoliselt iga talunik seda ka mingil määral teeb. Kui aga oled linnainimene, kes elab väikeses kahetoalises korteris, aga olemas on vähemalt ruutmeetrine rõdu, siis annab seal juba mõni tomati- ja kurgitaim maha panna ja veidi salatit ka. Nii kasvatame endale toitu ja samas tegeleme lõõgastava hobiga.

Ja ega loomulikult saab üht teist lõunapoolsel aknalaual ka kasvatada, kellel rõdu puudub.

Teeme nii, et jätkuks nädalaks….

Mäletan kuis lapsepõlves tehti lambasuppi nii, et sellest jätkuks ikka terveks nädalaks. Oh õudust! 😀 Nüüd täiskasvanu eas on vaimne allergia selle supi vastu.

Küll aga mõte on õige, et kui teha juba süüa, siis tasub teha suurem kogus, et saaks ka süüa näiteks järgmisel päeval. Nii hoiame kokku toidu valmistamiseks kuluvat aega ja ka elektrit.

Kuna mul on suur pere ja sööke teen suure panni ja keedupotiga, siis täpset toiduarvestust on raske teha. Püüan alati rohkem teha, et keegi kindlasti nälga ei jääks. Pea alati jääb mul toitu üle, mida saab kas üks või rohkem inimest süüa ka järgmise toidukorra ajal või panen toidu karpi ja lükkan sügavkülma.

Teinekord, kui vaja ainult üks või kaks suud toita või lihtsalt ei viitsi süüa teha, siis haaran portsu sügavkülmast, sulatan üles ja ajan soojaks. Lihtne ja mugav!

Milline on minu toidukapp?

Käin Tartus igal nädalal vähemalt paar korda mööda toidujagamiskappe ning osalen võimalusel ka Foodsharing Tartu toidujagamisõhtutel. Minu päästetud toidu osakaal meie koduses menüüs varieerub kusagil 10-25% ümber.

Poes käies eelistan alati allahinnatud toitu ning minu keskmisest poekotist moodustab 20-40% toodetest allahinnatud söögikraam.

5-20% kodusest toidukraamist moodustavad ka need toiduained, mida olen ise kasvatanud või on seda teinud minu vanemad. Protsent sõltub aastaajast, suvel rohkem, talvel vähem. Sinna hulka lähevad ka isevalmistatud hoidised.

Ülejäänud toidukraam pärineb toidupoest või turult ning tavahinnaga, püüdes teha parimaid valikuid ning eelistades toiduaineid, mis on kvaliteetsed. Eelistame odavamat sinki vorstile ja värskeid juurvilju külmutatutele. Eesmärgiks on toita keha vajalike toitainetega, mitte ainult tühjade kaloritega.

Turul käies teen esmalt tutvumisringi ja siis alustan uue ringiga, teades täpselt, kus on kõige paremad hinnad. Ka turul on võimalik enne sulgemisaega saada teatud kaupa soodsamalt. Näiteks marjad, seened ja muu maitsev, mis järgmise päevani lihtsalt ei säili. Parem mine ligi ja tee pakkumine, et ostad poole hinnaga 😉

Ärme raiska toitu ja tarbime seda, mis meil juba on. Ostame mõistlikult ja planeeritult ning päästame ka seda toitu, mis muidu läheks äraviskamisele. Kokkuvõttes säästame nii raha, saame söögilauale tervislikku toitu ja oleme hoidnud ka keskkonda.