Kõige maitsvam tomatipasta tuleb ikka oma aia tomatitest, mille kasvatamisel pole kasutatud ei tööstuslikke väetisi ega mürgiseid taimekaitsevahendeid. Orgaaniline magus tomat loob pastas sellise maitse, mida poeriiulitelt juba ei leia.

Olen teinud kodust tomatipastat juba palju aastaid ja mulle meeldib see, et lisaks tomatipasta tegemisele saan samast pastateost ka lisaks tomati-ürdi maitseainet, mida lisan nii lihale, pastadesse, vokitoitudesse kui ka soolastesse küpsetistesse. Tomatipasta ja selle kõrvalsaadusena saadud maitseaine on alati olnud esimene hoidis ja maitseaine, mis saab riiulilt kõige esimesena otsa. Teen iga aasta järjest suuremaid koguseid, kuid ikka lõppeb ta esimesena. 

Mida on vaja tomatipasta tegemiseks?

• 5 liitrit koduaia tomateid 
• 1 spl meresoola
• 3 tl suhkrut
• 4 küüslauguküünt
• peotäis värskeid ürte (minu ürdipundis on tüümian, oregano, rosmariin ja basiilik)
• sõela
• saumiksrit
• vähemalt 5.5 L keedupotti
• klaaspurke koos kaantega
• jahvatajat

Kuidas teha meie pere lemmikut tomatipastat?

Kasutan erinevaid sorte tomateid, nii kollaseid, punaseid, lihatomateid, kirsstomateid…mida iganes kasvuhoonest leiab ja mida muidu ei jõua toorelt ära süüa. Kõige parem on kindlasti kasutada lihatomateid, aga kui neid pole, siis saab ikka ühe paganama hea tomatipasta.

Võta vähemalt 5.5 liitrine keedupott ja pigista käe vahel sinna sisse katki 5 liitri jagu tomateid. Kui mõnel tomatil on suurem ja kõvem sabaotsa juures olev südamik, siis selle olen välja võtnud, aga seda ei pea ilmtingimata tegema.

Tomatitele lisan juurde potti soola, suhkru, peenestatud küüslauguküüned ja ürdid.

Seejärel panen poti keskmisele kuumusele ja lasen tomatitel haududa pehmeks plögaks, kusagil pool tundi või veidi rohkem. Kui plöga on selline, et on näha, et koor tomati küljest on juba ise kenasti lahti tulnud, võtan poti tulelt ja lasen saumiksriga kõik ühtlaselt läbi, et ei oleks suuremaid tükke sees ja konsistents oleks võimalikult pastane.

Järgmisena võtan ühe suure kausi (võid võtta ka teise sama suure keedupoti) ning sõela. Võtan kulbiga pastat potist ja valan sõelale. Supilusikaga püüan pastat läbi sõela hõõruda ning lusika tagusega pigistada sõelale jäävat jääki nii palju läbi sõela, et järelejääv jääk oleks võimalikult kuiv. See jääk, mis sõelale alles jäi tõstan kõrvale, et kasutada seda hiljem tomati-ürdi maitseaine tegemisel.

Aja nii kogu potitäis pastat läbi sõela ja kõik väärt jäägikraam pane aga kõrvale. Ära visata ei tohi! 😀

Kui tomatipasta on kõik läbi sõela aetud, siis vala saadud puhas pasta tagasi keedupotti ning pane uuesti keskmisele kuumusele pliidile podisema kuni konsistents on muutunud just sellise paksusega pastaks nagu soovid.

Kuna mina kasutan erinevaid sorte tomateid, siis algsest 5 liitrist tomatitest tuleb mul kokkuvõttes kusagil 1.5 liitrit paksu pastat kokku.  Vastavalt sellele kui lihased või vesised tomatid on, saab läbi sõela aetud segu keeta kas tund või isegi mitu. Kõik oleneb sortidest ja millist pasta paksust soovid.

Valmistame vahepeal ette hoidistamise purgid….

Niikaua kui tomatipasta potis podiseb valmista ette purgid, mille sisse tomatipastat hoidistada soovid.

Mina kasutan selliseid väiksemaid purke, kus on 1-2 toidukorra jagu pastat. Suuremaid purke ei soovita kasutada, sest peale purgi avamist säilib pasta max 2 nädalat ja nii võib hea pasta halvaks minna ning raisku.

Kuidas hoidiste purke desinfitseerida:

Variant 1: Üheks variandiks on lasta puhastel purkidel ja kaantel seista keevas vees paar minutit , et kõikvõimalikud batsillused sureks piinarikkalt.

Variant 2: Teiseks variandiks on valada puhtasse purki sentimeetri jagu kanget viina või piiritust ja panna kaas peale ning loksutada korralikult läbi, et alkohol teeks oma desinfitseerimise töö. Kui üks purk tehtud, siis valan sama sisu edasi järgmisesse purki ja kordan stsenaariumi.

Mina kasutan mõlemaid variante kõikide enda hoidiste puhul vastavalt sellele, kas alkoholi parasjagu leidub kapis või mitte.

Mmm… mis lõhnad! Tomatipasta hakkab valmis saama!

Kui tomatipasta on potis paks, võta pott tulelt ning vala kulbiga ja kui sul on lehter, siis koos sellega tomatipasta purkidesse. Keera kaaned koheselt kõvasti peale ning tõsta purgid täis imemaitsvat tomatipastat kõrvale jahtuma.

Kui purgid on leiged, pane peale sildid või kirjuta markeriga purgile ning tõsta need sahvrisse või keldrisse oma aega ootama. Pasta säilib jahedas ja pimedas korralikult desinfitseeritud purgis ja korralikult suletud kaane all vähemalt aasta….. kui see sul just enne otsa ei saa nagu minul! 😉

Hakkame tegema tomati-ürdi maitseainet

Kõik see paks ja mõnus jääk, mis tomatipasta teost üle jäi on nüüd aeg kasutusse võtta.

Võtta esmalt ahjuplaat ja pane sinna peale küpsetuspaber. Järgmiseks võta see saadud jääk ning jaota ühtlaselt ja võimalikult õhukese kihina mööda küpsetuspaberit laiali.

Pane ahjuplaat koos jäägiga praeahju 120 kraadi juurde ja lase sel tasapisi seal kuivada ning kergelt krõbedaks muutuda. Kui tundub, et jääk on juba üsna kõvaks läinud, võta plaat ahjust välja ning püüa kuivanud jääk väiksemateks tükkideks rebida.

Kui tundub, et jääk ei tahagi päris kõvaks minna, siis pole hullu. Samamoodi tee väiksemateks tükkideks kui võimalik ja pane ahju veelkorra tagasi.

Kuivanud jäägitükid jahvata jahvatajas. Kui sinule paraja jahvatusastmega maitseaine on valmis, säilita seda mõnes purgis või nõus, mida saab õhukindlalt sulgeda. Maitseaine säilib samuti vähemalt aasta, aga tõenäoliselt saab see ka sinu peres olema esimene maitseaine, mis riiulilt otsa saab 🙂

Niisiis oled nüüdseks saanud 5 liitrist tomatitest paraja portsu maitsvat tomatipastat ja maitseaine veel pealekauba. Raisku ei lase me millelgi minna! 😉