APPI! Mahe- ja pärandsordiseemned on e-poodides otsas või kohe lõppemas!
Mahepõllumajandus on viimastel aastatel nii populaarseks läinud, et parimad maheseemned on juba detsembris ära ostetud või tellitakse uue aasta alguses juba välismaalt. Pärandsordiseemnetest võib üldse unistada.
Olen alati olnud üsna varajane aiaplaneerija ja eelistan alati mahedaid või veel parem – heirloom ehk pärandsordiseemneid, mis ei ole ajaga aretatud kuidagi “paremaks”. Mõlemaid on jäänud turgudel järjest vähem kättesaadavaks, sest järjest kasvav arv usinaid aiapidajaid on oma seemnete ostud juba teinud. Need, kes avastavad märtsis-aprillis, et nüüd oleks õige aeg seemneid ostma hakata on suure tõenäosusega juba hiljaks jäänud.
Miks need maheseemned paremad on kui need tavalised?
Maheseeme on oma olemuselt sama, mis iga teinegi seeme, kuid kui tavalise taime kasvatamisel, kust seemneid saadakse, kasutatakse sünteetilisi väetisi ja karme pestitsiide, kus kannatab nii taim, keskkond kui ka taime lõpptarbija, siis maheseemnete puhul on lugu vastupidine.
Suurtel tööstustel on muidugi selline kasvatusmeetod tulusam kui orgaaniline, sest kasutades neid “hirmsaid” vahendeid on taimedel suurem kaitse kahjurite eest ning kasvab neid ühel ruutmeetril rohkem kui naturaalselt taim seda teeks. Nad on täis väetisi, et oleksid suuremad ja atraktiivsemad ning kus saadud kogus, võrreldes mahedalt kasvatatud taimedega, võib olla mitu korda suurem.
Ärile võib selline lahendus olla suurepärane, kuid keskkonnale, inimestele ja loomadele mitte.
Maheseemned saadakse taimedelt, mille elutegevuse käigus ei ole kasutatud kemikaale, mis mõjutaksid taime kasvu, ümbritsevat keskkonda ning mille jäägid jõuaksid lõpuks ka inimeste toidulauale. Seega maheseemned on kasvatatud orgaaniliselt ja jätkusuutlikult, mõeldes nii keskkonna, taimestiku ja inimese heaolule.
Mis vahe on maheseemnetel ja pärandsordiseemnetel?
Kui maheseemned on seemned, mis on saadud kasvatades taimi orgaanilisel viisil, siis siiski on nad üldjuhul aretatud läbi aja ja kannavad tihti hübriidtaime nimetust ning F1 või F2 märgistust.
Hübriidtaimedes ei ole midagi halba ning neil on omad plussid ja miinused: neid on lihtsam kasvatada ja valmivad kiiremini, kohanevad paremini stressiga, taimedel on suuremad viljad ning ka viljakus suurem, haiguskindlamad ja ka säilivusaeg on pikem. Miinuseks on see, et nad võivad olla kallimad, sisaldada vähem toitaineid ja olla mitte nii maitsekad kui näiteks pärandsordiseemnete puhul.
Pärandsordiseemned on seemned, mida ei ole ajaga geneetiliselt muundatud ning mis on säilitanud oma algse olemuse vähemalt 50 aastat. Pärandsordiseemned ei ole kunagi hübriidseemned.
Nagu ka seemnete ees olev sõna “pärand”, siis see tuleb tuhandete aastate tagusest ajast, kus seemneid korjati ning anti edasi põlvest põlve kui pärandust.
Tänapäeval on nende eufooria nii suur just seetõttu, et neid on jäänud ajaga järjest vähem kättesaadavaks, kuna masstootmine ja hübriidsordid on hakanud neid välja suretama.
Siiski on tänu aktivistidele ja permakultuuri eestvedajatele tõusnud pärandsordiseemnete nõudlus ning koos sellega ka nende kogumine uuteks hooaegadeks ja järeltulevatele põlvkondadele.
Pärandsordiseemnetest saadud taimed on paljudele ebaharilikud, kus porgandid on veel aretamata ja näiteks värvuselt lillad või valkjad-kollased, mis paljusid üllatab. Ka sellistest seemnetest tomatid võivad olla ebaharilike värvuste ja kujudega. Nii on veel paljude seda tüüpi seemnete puhul, kus ei oleks eeldanud, et kunagi oli vili sellise iseäraliku kuju, värvuse ja ka maitsega.
Pärandsordiseemnetest kasvanud taimed on tugeva aromaatse lõhna ja maitsega ning sisaldavad palju enam toitaineid, kui tänapäevased aretatud sordid.
Kust neid seemneid saab? Kui üldse veel saab?
Kui eelnevatel aastatel on mul õnnestunud kõik vajalikud seemned saada jaanuarikuus, siis seekord oli tuhin juba peal detsembris, kus avastasin, et ohsa poiss, kus kõik seemned on, mida tavapäraselt olen alati ostnud?!?
Kõige nõutumad seemned on kindlasti pärandsordiseemned, kus jahitakse just neid eriti värvilisi ja kirjusid tomateid, porgandeid, peete, maasikaid ja kapsalisi, kuid seekord ei õnnestunud saada mul mitte ühtegi, mida tavaliselt olen ostnud. Uskumatu!
Oleksin ma teadnud, et Eesti e-poodidest ma neid enam ei leia, oleksin lasknud ehk ise mõne taime õitsele ja seemneid kogunud möödunud aastal.
Parim lahendus nende saamiseks oleks vast ühendust võtta mõne koduaednikuga personaalselt, kui teaks, et keegi on endale kõrvale pannud varasematest aastatest seemneid. Võib aidata ka Facebooki “Permakultuuri” grupp, kust saaks küsida.
Ka lihtlabased maheseemned, mille saamisega üldjuhul probleeme pole, on poodides juba lõppemas või on järele jäänud mitte kõige nõutumad sordid. Parimad sordid ja lemmikud olid juba jaanuari alguses väljamüüdud ning kullipilku peal hoides võib juhtuda, et mõni nõutud sort hüppab jälle korraks müüki, mis siis kibekähku jälle ära ostetakse.
Kõige populaarsemad on kindlasti värvilised RAINBOW porgandid, kus segamini on palju eri värvi porgandeid. Teiseks on väga väheks jäänud erinevaid häid tomatisorte. Alles on peamiselt Eesti kohalikud sordid, millest puudust üldjuhul ei teki. Ka peete võib leida üksikuid ning maasikatest võib und näha. Kapsalised nagu brokkoli ja lillkapsas on samuti peamiselt väljamüüdud ja pidevalt e-poodidel pilku peal hoides, võib ehk aeg-ajalt korraks midagi müüki tulla.
Veel üks haruldane briljant on Luffa ehk käsnkõrvits, mida on mul õnnestunud viimase nelja aasta jooksul vaid ühe korra saada. Isegi mitte-maheseemnena on seda üsna keeruline Eestist leida.
Kindlasti tuleb arvestada maheseemnete ja eriti pärandsordiseemnete ostmisel sellega, et tihti on nad mitu korda kallimad kui tavalised seemned. Kui tavaline F1 porgand, kus 100 seemet on pakis, maksab 0.80 eurot, siis minu maheporgand, kus sees samuti 100 seemet, maksis 2.80. Möödunud aasta kui sain lõpuks oma kauaotsitud Luffa pärandsordiseemned, maksin 5 seemne eest 6 eurot. Siit ehk äriidee paljudele noortele aednikele 😀
Kui parimad sordid on ära ostetud, tuleb leppida nendega, mis veel saadaval on. Kellele meeldib spioonitöö, siis oma kullipilku saab peal hoida näiteks sellistel e-poodidel:
Kuidas tulevikus sellist kriisiolukorda vältida?
Kõige parem viis sellise kriisi ära hoidmiseks oleks kas tõesti ülivarakult, juba hilissügisel, seemnete ette ära tellimine või siis ise nende korjamine oma eelnevalt kasvatatud taimedelt.
F märgistusega hübriidsortidelt ei ole mõttekas küll seemneid korjata, kuna järgneval aastal ei pruugi nad kasvama minna ning olla selliste omadustega nagu esmalt seemet maha pannes.
Küll aga pärandsordiseemnete puhul on nende kasvatajatele juba endale saanud omaseks seemnete kokku kogumine saagi lõpusirgel. Seemned kuivatatakse hoolikalt ja sorteeritakse uueks järgnevaks aiamaal möllamise hooajaks.
Suurepärane oleks leida internetist teisi pärandsortide kasvatajaid, kes ehk annaksid või müüksid mõned seemned ära, et ka teised uustulnukad saaksid alustada selle erilise teekonnaga haruldaste ja ekstra tervislike söögitaimede maailmas.
