Kasutan kodus mett iga päev ja tavalist suhkrut minu köögist leiab haruharva. Panen mett tee sisse, toitudesse ning kasutan ka ravieesmärgil.

Poest ostetud meega ei saa kunagi kindel olla, mis sorti mesi see nüüd tegelikult on. Kas see on puhas ja orgaaniline mesi või kas ilusa sildi ja tuntud nime taga peitub ka suhkrusiirupi sisaldus või mitte. Tahan toidus ja kindlasti ravieesmärgil kasutada ikka seda “õiget” mett, et saada kõiki neid kasulikke omadusi ja elemente, mida üks mesi sisaldama peaks.

Möödunud sügisel kohtasin Räpinast pärit mesinikku Silverit, kelle mesindamisega viisin end kurssi ja sain proovida tema mesilast pärit suvise korje mett.

Kui proovisin esimest teelusikatäit mett, siis matsutasin suud ja mõtlesin, et midagi on vist VÄGA VALESTI selle mee juures. Väga veider või parem oleks isegi öelda, et ebaharilik maitse ja konsistents panid mett pikemalt uurima. Lükkasin ühe lusikatäie ka teetassi ning meega tee polnud kunagi varem sellise maitsega mul veel olnud. Kas juua või mitte?

Mee maitses oli tunda justkui erinevate taimede maitset – nagu oleks keegi mee sisse pannud raudrohtu, pärnaõisi, aniisi või midagi muud tummise maitse ja lõhnaga taimebuketi. Ka konsistents oli paksem, kreemjam ja tumedam kui tavapärane mesi ning tunda oli õrnalt ka mesilasvaha keelel, mis maitses üsna mõnusalt 🙂

Võõpsu Mesila mesinik Silver küsis minult, mis ma mee maitsest arvan ja ma ei osanudki kohe öelda oma arvamust välja. Kas olla viisakas ja kiita või öelda ausalt, et midagi kahtlast on lahti ja küsida, kas see mesi on ikka OK?

Valisin aususe ja küsisin otse miks meel selline imelik maitse on. Silver, rõõmus mesinik, muidugi naeratas ja seletas mulle pikalt lahti, miks just Võõpsu Mesila mesi on tõenäoliselt Eesti kõige haruldasema maitse ja koostisega mesi.

Leidsin tõelise pärli – mesi, mille maitse ja konsistents on niivõrd ebatavaline, aga samas väga põnev

Mett korjatakse tarudest põldude ja metsade vahel ning isegi rabades, kuid ala kust pärineb Võõpsu Mesila mesi on midagi huvitavamat.

Võõpsu mesilaste korjealad asuvad nii Räpina ümbruse elurikkuse suurendamise aladel kuid ka Räpina Aianduskooli pargis. Just see park on see, mis loob meele selle väga erilise maitse.

Nimelt kasvavad sealses pargis ja õppealal suurtes kogustes väga erinevaid puid, põõsaid, lilli, ravimtaimi ja muud, mis tavalises looduses üheskoos ei eksisteeri. Veelgi enam loob selle pargi eriliseks taimestik, mis muidu Eestis looduslikult ei kasva – meie jaoks troopilised ja väga võõrad taimed, mis siiski suudavad meie kliimas ellu jääda.

Nii on suvel mesilastel võimalus korjata sealsest pargist õietolmu kombinatsioone, mida kuskil mujal Eestis ei leidu. Need haruldased kombinatsioonid aga on loonud oma jälje Võõpsu Mesila mee maitsele, mis esialgu võib olla tavapärase mee tarbijale väga harjumatu.

Mida keerulisemad õietolmu kombinatsioonid, seda väärtuslikum mesi.

Võõpsu Mesila orgaaniline mesi sisaldab hulgaliselt bioaktiivseid ühendeid ja mikroelemente, mis turgutavad meie tervist ja on kordades kasulikum kui tarbida magusainena tavalist suhkrut. Lisaks ei sisalda Võõpsu Mesila mesi ühtegi suhkrusiirupi tilka ning tegemist on tõesti “päris” meega.

Kui olin esimese purgitäie mett ära tarbinud ja järge ootas riiulil minu tavapärane mesi, mida olin harjunud ostma, siis ei maitsenud mulle mu endine mesi enam üldse. Minu jaoks oli eelnev arusaam mee maitsest rikutud ning teised meed tundusid nüüd mulle vastupidiselt hoopis maitsetud.

Olen nüüdseks Võõpsu Mesila mett tarbinud 4 kuud ( ja palju purgitäisi :D) ja hoidun selle eest, et varud kapis otsa saaks 😀 Kindlasti minu lemmik ja parim mesi, mida tarbinud olen!

Kui oled maiasmokk, siis loe siit, kuidas valmib eriti hõrk ja kohev MEEKOOK.