Mulle on alati olnud oluline, et kodus oleks looduslähedane tunne, õhk oleks võimalikult puhas kõikvõimalikest saasteainetest ja täis värsket hapnikku, et tervis ja meeleolu oleks hea

Loendasin üks päev, et mul on kodus 43 toataime – paras džungel! Kui mõned naised peidavad kapis liigses koguses kingapaare või ehteid, siis minu nõrkuseks on kindlasti just toataimed. Mida erilisem ja põnevam, siis seda enam käed värisevad ja tahaks koju aknalauale viia.

Praegusse elukohta aastaid tagasi kolides tundsin, et õhk oli kuidagi jube kuiv, nina sügeles, pea oli pidevalt “paks” otsas ning pereliikmetel ninad kinni. Eelnevates elukohtades pole sellist olukorda olnud. Kuna praeguses elukohas on nii ahjuküte kui ka elektriküte ning ventilatsioonisüsteeme ei ole, siis maja on meil erakordselt umbne, kus õhk ei taha liikuda.

Mul oli küll eelnevast elukohast kaasa toodud erinevaid toataimi, kuid igal taimel on oma võimekus, kui suurt ala suudab ta puhastada ja hooldada. Seega, et parandada õhukvaliteeti, tuleb arvestada nii õige taime valikul ka kodu ruutmeetritega, et nendest oleks piisavalt abi.

43 taime on nüüdseks minu elukoha ruutmeetrite jaoks rohkem kui vaja, kuid olen lihtsalt taimehull, kes neid pidevalt juurde toob. Liiga palju ei saa kunagi olla 😀

Mida need taimed teevad?

See on uskumatu, aga väga paljudes kodudes on siseõhu kvaliteet mitmed korrad halvem, kui linna tänavatel olev. Meie õhu kvaliteeti halvendavad kodukeemia; mööblist, tapeedist ja muudest esemetest välja imbuvad toksiinid; meie väljahingatav õhk, kus uut hapnikku ei ole peale tulemas; küünalde põletamine; tubakasuits jpm. 

Iga inimene peaks päevas võimalikult palju õues viibima, kuid tegelikkuses on hoopis selliseid inimesi rohkem, kes käivad õues harva või väga lühikest aega (eriti kodukontoritöölised ja linnainimesed). Eestlased ei ole agarad tubade tuulutajad ning elades linnaruumis, ei pruugi sealne tuulutamine ka suurt tulu tuua.

Taimed on super osavad õhu kvaliteedi reguleerijad, kus nad imavad endasse õhust neile jõudvad osakesed ja süsihappegaasi ning viivad need läbi oma lehtede juurtesse, kus see lagundatakse neile sobivaks toiduks. Vastutasuks annab taim meile uut ja puhast hapnikku.

Mida rohkem taimi, seda rohkem on ruumis õhuniiskust. Hea niiskustasemega tuba hoiab meid kuiva köha, kinnise ning sügeleva nina eest, pea ja mõtlemine on selgem ning hoiab eemal keskkonnamõjudest tekkinud peavaludest.

Tups-rohtliilia

Imeline taime, mida on väga lihtne kasvatada ning kes imeb õhust väga suures mahus vähki tekitavat formaldehüüdi. See on toksiin, mis lendleb õhus ning mida sisse hingates me ei oskakski oletada, et midagi nii mürgist võiks meie tubades olla. See on värvitu ja lõhnatu. Formaldehüüdi sisaldavad kõik eluruumid, sest seda tuleb nii tavaliselt seinatapeedist ja lakitud mööblist, kui ka lastemänguasjadest ning kodukeemia kasutamisest.

Kuna teda saab kasvatada nii aknalaual, riiulil kui ka ripp-korvis, siis on talle koha leidmine lihtne. Tups-rohtliilia armastab päikselist või poolvarjulist kasvukohta ning on üsna vähenõudlik taime. 

Kuna taim paljundab ennast ise (tekivad uued rippuvad lehtedega tupsud), siis saab seda edukalt uute potti istutada ning aastaga juurde saada ühest algsest taimest vähemalt 10 uut taime.

Uuringu korraldanud NASA soovitab tups-rohtliiliaid tuua koju suuremas koguses, oma imeliste toksiine imevate omaduste poolest. Ideaalne kogus oleks 4 taime 10 ruutmeetri peale. 

Havisaba

Havisaba eripära on tema omadus toota suures koguses hapnikku, mida ta teeb päevasel ajal, kuid väljutab öösel kui on pime. Seega on havisaba ideaalne taim, mida kasvatada eriti just magamistubades.

Kui kasvatada havisaba magamistoas aknalaual, siis peaks taime veidi eemale aknast tõstma, juhul kui katate aknad öösel ruloode või kardinatega. 

Taim kannatab ka üsna valgusvaest kasvukohta ja on kastmise suhtes vähenõudlik. Havisaba võib kasvada kuni meetri pikkuseks ja elada mitmekümne aasta vanuseks.

Oma suurte pikkade lehtede tõttu imab ta keskkonnast veel suuremas mahus formaldehüüdi ja ka muid kemikaale kui tups-rohtliilia ning seetõttu võib ka tihti avastada, et taime lehed on tolmused. Tolmuseid lehti tuleks regulaarselt puhastada niiske puuvillase lapiga, et taim saab oma protsessi edukalt jätkata.

Taimelt saab edukalt pistikuid, kui lõigata üks leht ära ning panna veega täidetud klaasi kusagil kaheks kuuks. Selle ajaga on lehele alla tulnud uued juured ning saab istutada uute potti ümber.

NASA soovitab kümne ruutmeetri peale panna 3 havisaba taime, et saada parima siseõhu kvaliteediga tulemus.