Kas olete mõelnud, miks mõned inimesed elavad väga vanaks ja teised jälle surevad üsna noores eas? Tuleb välja, et neid, kes elavad saja-aastaseks ja vanemakski, ühendab päris mitu ühist joont.

Maailmas on teatud piirkonnad, kus üle saja-aastaseid elab rohkem kui mujal ning neid piirkondi nimetatakse sinisteks tsoonideks.

Meie planeedil on selliseid piirkondi kokku tervelt 5:

• Ikaria, Kreeka
• Okinawa, Jaapan
• Ogliastra regioon, Sardiinia
• Loma Linda, California
• Nicoya poolsaar, Costa Rica

Mis neis sinistes tsoonides erilisemat on kui mujal?

Need on piirkonnad, kus väga paljud inimesed elavad palju kauem kui kusagil mujal maailmas. Ma ei mõtle 90ndatesse jõudmisest, vaid saja ja isegi sajakümne piiri ületamist. Mõni võib mõelda, et kes küll tahaks niivõrd kaua elada, kuid eakad, kes elavad sinistes tsoonides, ei ole mitte surma ootavad äbarikud, vaid väga hea tervisega ning elurõõmsad inimesed.

Enamik neist ei kanna prille ja on suurepärase silmanägemisega, kuulmisaparaatidest ja käimise abivahenditest rääkimata. Nad on toimekad inimesed, kes on igapäevaelus väga aktiivsed ning peale vaadates võiks neile vanuseks öelda kindlasti mitukümmend aastat noorema numbri.

Teadlased on juba aastaid püüdnud leida seletust sellisele fenomeenile ning leidnud mitmeid tegureid kõrge vanuse soosimiseks, kuid mitte kindlat vastust. On avastatud, et paljudel neil on geneetilised muutused, mis omakorda hoiavad veresoonkonda paremas seisus, kuid siiski peetakse peamiseks teguriks keskkonna-, eluviisi- ja vaimseid olusid eluaja vältel.

Millega tegelevad maailma vanimad inimesed?

Nagu mainitud, siis elu jooksul on nad olnud pidevalt aktiivsed. Mitte, et nad on teinud sporti meie mõistes, vaid liikunud ringi iga päev jalutades, tööd tehes, aias toimetades, kodu hooldades jpm.

Nad armastavad väga enamik oma aega veeta võimalusel õues ja eriti just oma aias toimetades ning toitu kasvatades.

Ka pensionile jäävad nad hilises eas, sest nad naudivad töö tegemist ja tundmist, et nad on kasulikud teistele. Nad ei tee tööd, mida nad ei naudi ja peavad alati väga oluliseks selle tegemist, mis ka neile endile meeldib.

Saja-aastased ei istu aknal ja vaata kuidas maailm ümberringi möödub neist, vaid ärkavad hommikul, teevad omi igapäevatoimetusi, aiatöid, seltsivad väga palju oma sõprade, pere ja tuttavatega ning käivad jalutuskäikudel. Nad osalevad aktiivselt seltsielus, võtavad osa kultuuriüritustest, tegelevad hobidega jm. Mis iganes neid hoiab pidevalt tegevuses ja pakub samas suurt rõõmu.

Saja-aastased on väga perekesksed ning tihti siniste tsoonide piirkondades elatakse mitu põlvkonda koos või väga lähestikku. Üksteist nähakse pea iga päev ning perekonnaelu ja lähedaste kohalolek pakub neile stressivaba keskkonda ja tugevdab kuuluvus- ja turvatunnet.

Nad on oma olemuselt väga positiivsed inimesed, kes on lahked ja armastavad teisi aidata. Neile meeldib tegeleda heategevusega, vabatahtlikuks olemisega ning ka aias oma saadusi kasvatades, jagavad nad oma saaki suurima rõõmuga teistega.

Pea enamik saja-aastaseid on öelnud, et neil on olnud raske elu, kus palju kohustusi ja tegemisi, kuid mitte stressi täis elu. Igal võimalikul hetkel püütakse elu nautida ja lõbu ning naeru peetakse ülioluliseks osaks elus. Stress on neile võõras ning pingelisema päeva lõpus oodatakse kannatamatult kõiki toredaid ettevõtmisi, mida saaks koos sõprade või perega teha.

Mida vanemaks nad saavad, seda olulisemaks nad peavad, et neil ei hakkaks igav.

Isegi kui on nad 103-aastased või vanemad, on neil alati oma eesmärk, mis kutsub neid hommikul voodist välja astuma. Jaapanis on selle jaoks oma mõiste  – ikigai, mis tähendab põhjust, miks sa hommikul ärkad üles. Kui küsida neilt, mis on nende ikigai, siis vastavad nad sellele küsimusele koheselt, ilma pikemalt mõtlemata.

Mida süüa, et elada väga vanaks?

Nende endi sõnade järgi nad ei toitu “tervislikult” ja söövad kõike, mille järgi isu on. Siiski see, mida nad söövad on enamike inimeste jaoks vägagi tervislik.

Nad ei lähe poodi, et osta spetsiaalselt orgaaniliselt kasvatatud tomateid ja juurikaid, sest nende jaoks see “orgaaniline” ongi tavapärane toit, mida nad kasvatavad ise või ostavad kohalikust poest või turult.

Neid ümbritsevad piirkonnad tihti peale ei tegelegi tänapäevase kasvatusmeetodiga, kus põlde mürgitatakse, väetatakse ja lahmatakse peale kahjuritõrjevahendeid, mis hiljem koos toiduga kenasti toidulauale satub. Tavapärane loodusega ühes rütmis ja loodust mõistes kasvatamise meetod (tihti nim. ka permakultuur) on nende jaoks omane juba põlvest põlve.

Ka ei osta nad poest kiirtoitu ega toiduaineid, kus sees e-ained ja muu, mis naturaalselt ühes toidus esinema ei peaks. Nad eelistavad naturaalset toitu.

Üks suur ühine tunnus kõigi üle saja-aastaste juures on see, et nad tarbivad väga vähe liha. Kala või liha tarbitakse 2-4 toidukorda nädalas. Selle asemel tarbitakse peamiselt taimset proteiini nagu oad ja tofu. Ka muna tarbitakse keskmisest vähem, kus kasutatakse neid peamiselt küpsetiste valmistamisel. Vähesel määral süüakse kitsejuustu ja mozzarellat.

Eelistatakse keedetud ja aurutatud toite ning praetud toite süüakse vähe.

Toitude valmistamise juures kasutatakse palju värskeid maitseaineid ja ürte. Sitsiilias asuvas piirkonnas, kus asub üks viiest sinisest tsoonist, peetakse üheks veel kinnitamata põhjuseks (teadlased hetkel uurivad selle fakti tõesust), miks sealne populatsioon ületab rohkelt saja aasta piiri, et seal tarbitakse toitudes palju rosmariini. Ogliastra piirkonnas kasvav rosmariinisort on veidi erinevam meie tavapäraselt tuntust, kus erineb ka nii maitse, lõhn ja selle keemiline koostis.

Üllatuseks paljud saja-aastased teevad aeg-ajalt ka suitsu ja tarbivad alkoholi, kuid nende kehas on miski, mis ei lase neil halvasti oma kehale mõjuda. Kreeka ja Sitsiilia saja-aastaste seas on tavaline, et korra päevas juuakse toidukorra kõrvale punast veini. Nii on neil ka oma väljend: “klaas punast veini päevas hoiab arsti eemal”.

Nii Ikarias, Kreekas kui ka Ogliastrias, Sardiinias on piirkonnad, kus valmivad veinid on omapärasemad võrreldes teistega oma ülimalt suure tanniini sisalduse tõttu. Just sellist suure tanniini sisaldusega veine need saja-aastased oma toidu kõrvale iga päev joovadki. Üks klaas toidukorra juurde, mitte rohkem.

Neis viies tsoonis süüakse peamiselt juur-, tera-, ja köögivilju, marju, seemneid, pähkleid, salatilisi, vetikaid, idusid ja tofut. Ja seda keskmiselt 3-5 korda päevas. Nende kõigi toiduportsud on kordades väiksemad kui need, millega meie harjunud oleme. Päevane kaloraaž jääb 1500-2000 kcal-i vahele.

Taaskord üks ühine omadus kõigi viie tsooni puhul on see, et üle saja-aastased inimesed ei ole elu jooksul tegelenud ülesöömisega. Nad söövad parem tihedamini, kuid mitte liiast. Okinawa saarel Jaapanis on kombeks, et kõht süüakse alati 80% ulatuses täis. Seal on teada fakt, et meie aju saab aru, mis hetkel kõht on täis, alles pool tundi peale söömise lõpetamist. Pole ime, et jaapanlased nii peenikesed ja samas maailmatabelis esikohal parima tervisega on.

Mida teha, et jääda nooreks saja-aastaseks?

• LIIGUTA! Mine kõndima, toimeta aias, matka metsavahel…. kooki tehes vispelda kasvõi vispliga käsitsi, mikseri asemel, korista tube, käi sõpradega tantsutrennis või mis iganes viisi suudad välja mõelda. Liikumine on liikumine ja liikumine on enda tegevuses hoidmine. Ära lase endal hakata igav ja hoia ennast aktiivsena.

• ÕIGE ELUVAADE. Tee seda, mis sulle teha meeldib. Ka töö püüa valida selline, mida naudid teha. Ja kui kohe üldse ei õnnestu sellist töökohta leida, siis kasuta võimalikult palju oma vaba aega tehes seda, mis silma ja hinge paneb särama. Ära lükka puhkust, lõbutsemist ja muid oma plaane tulevikku, et küll üks hetk jõuab seda ka teha, vaid ela alati hetkes, leia oma ikigai ning naudi seda, mis on praegu. Loeb see, mis toimub praeguses hetkes, mitte mõtetega tulevikus.

• TOITU TEADLIKULT. Söö toitu, mis on puhas ja nn. päris toit. Söö väikesed portsjonid ja 3-5 korda päevas. Lõpeta söömine enne, kui tunned, et kõht on täis. Oota pool tundi ja saad aru, et söömise lõpetamise hetkel oligi su kõht juba piisavalt täidetud. Püüa tarbida loomseid valke minimaalselt ning leida valgu vajaduse rahuldamiseks taimseid alternatiive. Ja kui juba söögiajal naudid oma tervislikku toitu, siis lisa klaasike võimalikult tanniinirikast punast veini ka aegajalt oma menüüsse.

• SUHTLE. Ole lähedane oma perekonnaga ja sõprusringiga. Aktiivne suhtlemine on üks kindel tegur, mis hoiab meie stressitaset madalal ning aitab ajus olevatel neuronitel hoida end tervete ja toimivatena. Kindlasti suhtle inimestega, kes mõjuvad sulle positiivselt ja kelle seltskonda naudid. Hoia oma ümber alati neid inimesi, kellega koos on sul hea olla.