Iga aasta kuulen kelleltki, kelle käest tahan teada, mis tema jõulusoov on, et ei ole tal midagi vaja! Ka ise ütlen seda pea iga aasta, kui minu käest küsitakse. No mis keegi teine või ma ise selle teadmisega peale hakkan?

Kombeks on omavahel kingitusi teha ja oleks maru piinlik, kui võtaks näpust ja ei panekski pakki kokku, sest teine ütles, et tal pole ju midagi vaja. Ilge nuhtlus!

Oktoobris oli mul üks samalaadne nuhtlus. Ei olnud vaja jõulukinki teha, vaid abikaasale sünnipäevakingitus välja mõelda. Oleme minimalistliku elustiiliga pere ja iga asi, mis me perre juurde toome, peab omama suurt väärtust meie jaoks. Niisama pahna ja ehk-kunagi-läheb-vaja asjade vastu tekib allergia 😀

Millise perfect kingiidee ma leidsin?

Surfates Instagramis ja kogudes kingiideid, jäin juhuslikult vaatama ühte reklaami, mis oli kui kirss tordil ja enam paremat kingiideed ma otsida ei oleks osanud.

Crowdfarming on platvorm, kuhu on koondunud Ida- ja Lõuna-Euroopa riikide väiketalunikud, kes pakuvad oma viljapuudele, põllulapikestele, karjaloomadele, mesitarudele adopteerimise teenust. Kindla summa eest on sul võimalik saada oma avokaadopuu, lapike riisipõllust, oma meriino lammas või midagi muud. Ja kui tuleb saagi saamise aeg või lamba puhul pügamise aeg, siis saad sina nii palju saaki, kui see puu või põllulapike kandis ning lamba puhul lõnga või kootud pleedi.

Iga puu, taru, loom, mille keegi adopteerib, saab panna oma nime sinna külge. Nagu näiteks mina otsustasin oma mehele adopteerida klementiinipuu Hispaanias ja lasin puu nimeks panna “Lauri”. Tema nimega silt graveeriti ning pandi kindla puu külge rippuma, et oleks teada, et see on just tema puu (sain ka pildi konkreetsest puust, mille adopteerisin) . Soovi korral saadab talunik ka pildi graveeritud nimega ning kui võimalik reisida sinna, siis saab uhke ringkäigu farmides ja kasvandustes.

Adopteerimise kestus on tavaliselt üks hooaeg, mis on enamjaolt üks aasta. Kaasa saab ka uhke adopteerimise tunnistuse, mis on väga lahe!

Miks see kingitus eriline on?

Eriliseks ja lahedaks teeb selle asjaolu see, et inimene, kellel kõik on olemas vajab siiski süüa, tahes tahtmata! Väga tore, et eelistame eestimaist toitu, kuid siiski kui vaatame oma toidulauale, leiame sealt praegu mandariine, hurmaasid, mandleid, oliiviõli jm.

Kõik need ained oleme ostnud kaubandusest, kus kliendi ja taluniku vahel võib olla hulgaliselt vahendajaid ning see alghind, mille saab talunik ühe kilo mandariinide eest on üsna armetu summa. Crowdfarming võitleb õiglase kaubanduse eest ja just Lõuna- ja Ida-Euroopa piirkondades, kus vaesust on palju ja sissetoodud tööjõudu veel enam. Tänu Crowdfarmingule saab talumees õiglase tasu oma vaeva ja töö eest ning saab pakkuda sissetulekut kohalikele inimestele, mitte tooma alamakstud töölisi üle mere Aafrikamaadest.

Teine tõsine probleem on toidu raiskamine, mis on samuti Crowdfarmingu üks suur eesmärk, et seda vähendada. Tihti läheb pea pool või kohati ka üle poole saagi äraviskamisele. Vili küpseb siis, kui ta küpseb, mitte siis, kui poeketi omanik ütleb. Kui tellimusi parasjagu pole, läheb vili halvaks ja tuleb ära visata. Ka need viljad, mis on jõudnud kohalikule turule või poodi, ei jõua kahjuks kõik kliendi toidulauale ning leiab samuti tee äraviskamisele.

Tellides, aga oma isikliku puu pealt vilju või põllulapilt saaki, saab talumees olla rahuliku südamega, et tema vaev kannab vilja ning saak leiab tee inimeseni, kes hoolib keskkonnast, õiglasest kaubandusest ning orgaaniliselt kasvatatud viljadest. Nii jääb ära massiline toiduraiskamine.

Palju selline adopteerimine maksab?

Ütlen ausalt! Arvasin, et maksab kõvasti rohkem!

Crowdfarmingust leiab väga laia valikuga erinevaid saadusi ning ka hindu on erinevaid.

Et saada vilju või muud saaki, tuleb esmalt adopteerida, kas siis oma puu, põllulapp, loom vms. Adopteerimisel on oma hind. Näiteks minu adopteeritud klementiinipuu maksis 13 eurot ja 55 senti. Puu on nüüd aastaks ajaks minu oma!

Et puu pealt vilju saada, pean maksma ma viljade eest lisaks. Kirjas oli, et see puu kannab ühel hooajal keskmisel 35 kilo klementiine ehk 6 kastitäit (5kg kast). Tellida saab hooaja vältel kastikaupa vilju. Kuna saaki saab kusagil 1,5 kuu vältel, siis selle aja jooksul saab üksikult tellimusi teha või tellida mitu kasti korraga. Kohe päris 6 kasti korraga ei saa, sest viljadel on erinev valmimise aeg.

Kui soovidki näiteks piirduda ainult kahe kastiga ja ülejäänud nelja ei soovi, siis ka see on täiesti okei. Sundkorras keegi sind tellima ei sunni. Kui talumees näeb, et vili on küps ja tellimust pole omaniku poolt tulnud, siis ei lähe vili äraviskamisele, vaid suunatakse kohalikule turule, toitlustusasutustesse või kauplustesse müügiks.

Mina tellisin esmalt 2 kasti ehk kokku 10 kilo. Kilo hind iseenesest on väga madal, aga Eestisse saatmistasu on ligi 25 eurot. Seega mina soovitaksin tellida võimalikult suure arvu kaste korraga, et mitmest saatmistasust loobuda. Kokku läks maksma mulle 10 kg klementiine koos saatmisega 34.68. Ehk 10kg klementiine maksis tegelikult kusagil 9 euro kanti. See on odavam, kui meie poodides! Arvestama peab ka asjaolu, et minu valitud klementiinipuu kasvab orgaaniliselt ning omab vastavaid öko sertifikaate. Seda arvestades, on isegi makstes kohalikus mõistes õiglase kaubanduse hinda, need klementiinid üliodavad!

Heategu talunikule ja rõõmus hing endale!

Just eile nägin Instagramis Crowdfarmingu lehel postitust, kus üks nende talunikke, kes kasvatab sidruneid Sitsiilias, tabas ränk torm ja paljud puud olid maast üles rebitud ja viljad lõhutud. Väiketaluniku jaoks on selline loodusõnnetus suur tragöödia, kus niigi põllumajandusest saadavad tulud on kesised. Nende jaoks on väga tähtis, et iga vili leiaks oma kliendi, makstaks õiglast hinda ning toiduraiskamist ei toimuks.

Tookord tellimust tehes, tundsin ennast nii hästi! Tean juba aastaid milline on sealsete maade põlluharijate elu ja käekäik. Teades, et ma saan neid kuidagi toetada ning vastu veel ka hoole ja armastusega kasvatatud saaki, siis mida paremat veel tahta? Ostan nagunii poest mandariine, klementiine ja avokaadosid…. miks mitte teha seda juba siis nii, et kõigil osapooltel oleks hea.