Põgenesime mehega Lõuna-Eesti loodusmajutusse, et süüa kopraliha, magada õunaaias, seigelda rabas jõhvikate vahel ning eksperimenteerida, kuidas oleks ööbida jätkusuutlikult valmistatud luksuslikus smart-house majakeses, kus ööpäeva peale on kasutada vaid 200 liitrit vett.

Magamistoa üks sein on hiiglaslik aken ning hommikul vara silmi lahti tehes on näha hämaras udu, kastesed õunad puudel ja hämmastus, kui vaikne ja melanhoolne kõik on, aga samas ilus ja müstiline.

See ülimalt looduslähedane ja eriline koht on Olela, mis asub Suure Munamäe jalamil peidetuna mõnusasse õunaaeda. Praegune sügisene aeg, kui õunad ümberringi puudel on erksavärvilised, on see koht tõeline pärl sügispuhkuseks.

Hirmutavalt intelligente majake, mis pani meie ökoloogilise jalajälje paika……

…, sest kogu maja on üles ehitatud modernselt “targa maja” süsteemile, mis jälgib meie toatemperatuuri, ukselukustust, veekasutust ja muud.

Maja on ehitatud ja viimistletud keskkonnasõbralike materjalidega, minimalistliku stiiliga ning maja vee- ning reoveesüsteem on lahendatud lokaalselt maja sees. Olela jaoks on ülimalt oluline, et nende majade ehitamise ja haldamise juures oleks nende ökoloogiline jalajälg võimalikult väike.

Niisiis, maja on täis luksust ja tänapäevasust, kuid samas nii hubane ja mõnus, et peale puhkust mõtlesime mehega mitu päeva, et äkki peaks endalegi sellise kuhugi ehitama 😀

Eriti lahe on sealne veesüsteem, kus igas ööpäevas on kasutada vaid 200 liitrit vett, mis paneb inimesi rohkem tunnetama kui palju vett me tegelikkuses kasutame. Seinal on olemas reaalajas tabloo, kus näeb täpselt ära, kui palju on puhast vett alles ja kui palju tekkinud sellest reovett.

Tegime kohvi ja teed, käisime vetsus, pesime hambaid ja nägu…. ning püüdsime sama aeg võimalikult vähe vett kasutada. Peale igat vee kasutust jooksime õhinaga tabloo juurde vaatama, palju me nüüd ära laristasime 😀 Eesmärk oli hääääästi vähe vett raisata.

Vannitoas üllatas meid väga lahe peegel, mis pealtnäha tundub täiesti tavaline, kuid mille sees on peidetud valgustus ja kust saab kuulata muusikat – ekstra cool! 😀

Maja ees on mõnus terrass, kus õhtul sai lõkkeasemel lõket tehtud, piparmünditeed joodud ja lihtsalt taevasse vaadatud ning tähti imetletud. Elades linnas on tihti tähti raske näha ning Olela terrassil taevast jõllitades, meenus, et oi, tähed on ka ju olemas. Säravad ja vilkuvad.

Kui tähed olid vaadatud ja uni peal, saime visata end siruli suurde mõnusasse voodisse. Jätsime ruloo akna ette panemata, et saada osa Olela parimast osast – äratus looduse taustal. Majas on hea ventilatsioonisüsteem, kus pidevalt tuleb väljast värsket õhku ning hommikul ärgates oli tunne nagu oleksin matkamas käinud ja väljas ööbinud. Ainuke vahe oli selles, et matil magades on küljealune kange, kuid Olela voodis oli mõnus, soe ja pehme ning ärgates oli väljapuhanud tunne.

Anna andeks, kobras!

Olela kõrval asub restoran Suur Muna, mis pakub aastaringselt mõnusat ja värsket toitu, kus toiduaineid tuuakse võimalikult palju ümberkaudsetelt talumeestelt. Tavapärasele kana- ja sealihale leiab sealsest värvikirevast menüüst ka hirve-, lamba-, jänese-, põdra- ja kopraliha.

Ma polnud kunagi varem kopraliha söönud ega oma silmaga näinud kobrast, kuid kuradike õla peal sosistas, et peaksin selle ikkagi ära proovima. Inglike teisel õlal jälle noomis mind, et kuidas ma küll armsa kopra ära söön. Jagasin oma dilemmat ka restorani teenindajaga, kes sellepeale näitas mulle kopra pilti 😀 Selle nägemine ei teinud mitte asja paremaks, aga otsustasin siiski selle kopra koos mehega kahepeale nahka pista.

Restoranist on võimalik ka toitu oma majakesse kaasa tellida ja süüa seda näiteks enda majakese terassil lõkkevalgusel ning ümbritsetud mõnusast õunalõhnast. Seega viimasepeal uhke restorani eine, aga omaette, omas privaatses majakeses.

Romantiline nädalavahetus looduses. Kuhu minna?

ÖÖBIKUORU VAATETORN

Ööbikuoru vaatetorn ei ole tavaline vaatetorn, millega harjunud oleme, vaid kõrge valgustatud torn, mille küljes on kaks hiiglaslikku ööbikupesa meenutavat pesakujulist platvormi, mille tipus muna. Kõige ilusam aeg vaatetorni külastamiseks oleks kindlasti pimedam aeg, sest siis näeb vaatetorni imeilusat valgustust, mis torkab kaugele silma üle metsade ja laante.

LUHASOO ÕPPERADA

Kõige ilusam soo, kus ma käinud olen! Armastan matkaradadel matkamist, aga mind üllatas kui hästi oli see rada Luhasoos loodud (mitmed kilomeetrid ilusat laudteed ja ei mingeid sopaseid mülkaid, kust peaks läbi ronima) ja kui palju vaeva nähtud, et hoida see korras ja hooldatuna. Õpperada kulgeb ümber rabajärve, kus teisel pool järve on metsamajake, kus saab mõnusalt aega veeta ja lõket teha.

Jalutades mööda õpperada nägime kõrval meeletutes kogustes jõhvikaid ja no kohe kuidagi ei suutnud me tühja kõhuga sealt lahkuda 😀 Astusime rajalt maha, saime varba veidi niiskeks, kuid hapudest jõhvikatest oli suu krimpsus ja nägu naerul. Korjasin oma jaki taskud neid täis, et koju kaasa võtta ja loomulikult unustasin need kolmeks päevaks sinna. Pole hullu, kõlbasid ikka veel ja sõime mehega ära 😀

SUUR MUNAMÄGI

Klassika! Ja ometi on inimesi, kes pole jätkuvalt seal ka mitmekümne aasta jooksul jõudnud käia. Nüüd tuleb küll minna!

Eesti kõrgeim punkt, kus näeb maalilisi vaateid, mida muidu näeks vaid lennuki pealt. Sügisel on maastik veel erilisem oma värvigamma poolest ja leian, et sügis on parim aastaaeg vaatetorni külastamiseks.

Selleks, et vaatetornini jõuda, tuleb esmalt mäest üles veidi ronida, seega mugavad jalanõud jalga. Mina tegin kindlasti oma 4-5 pausi, enne kui üles jõudsin 😀

HINNI KANJON

Väga põnev koht, kus saab jalutada 20 meetri sügavusel orus mööda laudteed. Laudtee alguses on naturaalne allikas, kust saab kopsikuga vett juua ning nautida allikavee noorendavat ning tervistavat toimet.

Kanjoni seinad on liivakivist ning pea terve kanjoni ulatuses on need täis kraabitud inimeste nimede ja aastaarvudega. Väga lahe vaatepilt.

Muide, kui olete raja läbinud ja laudtee saab otsa, minge ikkagi edasi. Tee on kehva ja võib märja ilmaga olla veidi sopane, kuid rada läheb lõpuks ülesse välja ja otse parklasse, seega ei ole vaja kogu teepikkust uuesti tagasi kõndida 😉

Sügis on lühike…..

…lehed lähevad järjest värvilisemaks, õhk kargemaks, õunad potsatavad puudelt maha…
Sügis on müstiline aeg, mis kahjuks kiirelt läbi saab.

Romantilised sügisõhtud lõkke ääres, jalutuskäigud punavas õunaaias, oivalised privaatsed õhtusöögid oma terrassil, kirgas öine tähistaevas ja seiklused kohalikes rabades, soodes ja kanjonites ootavad kõik sind!

Kasuta sooduskoodi IMEDEMAA ja saad oma puhkuse Olelas -15% soodsamalt kuni aasta lõpuni 😉