Inimesed otsivad mööda poode, et saada parimad looduslikud päikesekaitsevahendid, kuid satuvad hoopis reklaamiohvriks ja saavad seal kõike muud kui kaitset.

Palju on eelistama hakatud just looduslikke päevitusõlisid ja päikesekaitse efektiga toidulisandeid. Küll aga kõik see looduslik ja maalähedane ning üleminek ka toidulisanditele, kreemide asemel, ei pruugi nii hästi toimida kui on lubatud. Pakenditel olevaid väiteid leiutatakse ise ning nii muutuvad päikesekaitsevahendid üldse mitte kaitsvaks ja paneb inimesed ohtu. 

Päikesest tulev UV-indeks oli möödunud suvel ohtliku piiri lähedal ja mõned korrad ka ületas seda. Kõige tugevam on indeks keskpäeval mõningad tunnid, kui päike on kõrgel ja küpsetab meie nahka.

Enamus eelmise aasta suvest UV-indeks kõikus 6-7 vahel, mis on väga kõrge ning nõuaks päikesekaitse kreeme ja õlisid, mille SPF oleks vähemalt 30. Vähematest ei ole kahjuks erilist tolku.

Suuremad kuumalained on viinud meie indeksi ka aegajalt 8 juurde, kus välja enam minna ei soovitata ja peaks püsima toas. UV- indeksi väärtuste kasvades suureneb oht meie silmadele ja nahale ning kahjustused tekivad järjest kiiremini.

Nahapõletused on agarad tekkima, kui indeks kerkib üle 6. Inimesed, kellel on tundlik ja hele nahk peaksid kasutama päikesekaitsevahendeid juba indeksi 3-4 juures. 0-2 juures piisab õnneks ainult mütsi kandmisest, kuid nii madalat näitu me kahjuks suvel ei näe.

Kas looduslikud päikesekaitsevahendid on meile ohutud?

Loodustoodete valmistajad reklaamivad oma suurepäraseid päevitusõlisid, mis sisaldavad porgandiõli, vaarikaseemneõli ja hulgaliselt muid toredaid vitamiine meie nahale. Nad niisutavad, kaitsevad ja turgutavad meie nahka. Nii mõnelgi pudelil seisab suurelt kiri SPF mõne numbriga, milleks enamjaolt on 25, kuid lisainfos lisaks kirjas, et varieerub hinnanguliselt 25-35 vahel. Üsna suur vahe, mille vahel varieeruda. Kas need siis ei olegi testitud ja kuidas me saame kindlad olla, et saame vajaliku kaitse, mida me suvel vajame?

Ristiku Benu Apteegi proviisor Margot Lehari selgitab, et otseselt sellist asutust pole, kes kontrolliks kaitsefaktorite vastavust, mis on pakenditele märgitud.  

Näitasin Leharile kahte erinevat Eesti looduskosmeetikatootjate päevitusõlisid ja küsisin arvamust nendes olevate SPF-ide ja toime kohta. 

“Esimesel porgandit sisaldaval päevitusõlil on looduslik melaniinitaoline kaitse- mis vastab umbes SPF6-le ning sobib pigem päevituse kiirendamiseks”, arvas Lehari Signe Seebid päevitusõli kohta.

“Teisel tootel pole eeterlike õlide segu isegi ära tõlgitud ning ma pakun tema SPF-kaitseks samuti 6, mitte 25 nagu pakendil märgitud”, kommenteerib Lehari BONOBO päikesekaitse õli kohta ja lisab: “Päris kaitset saab ikka tõestatud faktorite korral, loomulikult nad pole mürgised nahale kandes, aga efektiivset kaitset nendest ei saa.”

Seega vajalikku päikesekaitset ei saa kummastki õlist, kuid nad aitavad nahal kiiremini päevituda, olla niisutatud ja lõhnata niisama hästi. Kuid kui väljas on UV-indeks ligi 8, siis ei oleks mõistlik minna oma päevitust kiirendama ja nii madala SPF kaitsega, sest tegelikkuses oled sa siiski täiesti kaitseta ja valmis vastu võtma melanoome, päikesepõletusi ja nahavähki. 

“Toote usaldusväärsust tõstab see, kui pakendile on märgitud kas ta kaitseb nii UVA kui UVB kiirguse eest. SPF (Sun Protection Factor) näitab kaitse tugevust UVB-kiirguse suhtes – UVB põhjustab naha ära põlemist ja melanoomi, UVA kiirguse vastast kaitset näitab PPD (Persistant Pigment Darkening), mis põhjustab fotovananemist ja nahavähki”, selgitab Lehari ja lisab: “Päikesekaitse kestvus sõltub ka sellest kas inimene higistab, kas ta kasutab seda soovitatud koguses- a`la supilusikatäis näole, kas ta käib ujumas jne. Euroopas on lubatud märkida maksimaalselt SPF 50, kõik mis on üle selle, peab olema  registreeritud meditsiiniseadmena ning läbima meditsiinilisi teste. Selliseid  SPF100 kreeme müüakse ainult apteekides ja on soovitatud nahavähi riskiga inimestele.”

1 SPF on võrdne 15-20 minutiga olles päikese käes. Heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Seega on väga oluline valida õige faktoriga kreem, et mitte ära põleda ja hoiduda saatuslikest nahahaigustest.

Siniste silmadega ja tedretähnidega inimesed, kellel tekib alati päikesepõletus, nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu, peaks valima minimaalseks kaitseks 20-25 SPF.

Blondide või punaste juustega sinisilmsed, kes saavad küll päikesepõletusi, kuid päevituvad ka minimaalselt, soovitatakse valida vähemalt 15-20 tugevusega SPF. 

Keskmise päevituse ja ka põletuse saajad 12-15 SPF ning tugevalt päevituvad, kes põletusi saavad harva võiksid valida 4-8 SPF. Siiski tuleks alati arvestada ka aastaaega ning jälgida UV-indeksit. Kui indeks läheneb seitsmele, siis vähem kui SPF 25 ei tasuks kasutada.

Kindlasti peaks päikesekaitsevahendeid määrima puhtale nahale, mis ei oleks higine, et saada vahendilt parim mõju. Üks minu lemmik keskkonnasõbralik näopesuvahend, mida leiab köögikapist on aga kikerhernejahu, mida on eriti hea suvel kasutada, sest see ei kuivata näonahka.

Milleks kreemi määrida, kui närimiseks on olemas päikesekaitse tabletid?

On ka neid, kes ennast kreemidega ei vaevu määrima ning peavad mugavamaks võtta iga hommik sisse üks tabletike, mis lubab peatada osa UV-kiirgusest ning muuta naha samas pruuniks, sügavalt niisutatuks ja võidelda vananemisega.

Terracota vananemisvastane päikesekaitse tabletid on just sellised, mis lubavad teha neid imesid. See ja ka mitmed teised samasugused toidulisandid tunduvad kui super võimalus säästa keskkonda ja loobuda pidevast kreemide määrimisest kehale. Kuid paneb mõtlema, et kas tõesti suudavad nad UV-kiirguse eest meid kaitsta ning miks siis üldse kreeme veel toodetakse.

Koostisosade täpsemal lugemisel saan teada, et see, mis kahjulikku UV-kiirgust tagasi peaks hoidma tuleneb tabletti lisatud melaniinist.

“Mis puudutab melaniini, siis nahk toodab ise seda erinevatest aminohapetest, vitamiinidest, mida leidub mitmetes toiduainetes – näiteks porgandis, melonis, tomatis, spinatis, läätsedes, kõrvitsaseemnetes jne. Eriti tuntud on porgand, mis liigsel tarvitamisel tekitab oranži jume, mis näitabki, et nahas on tekkinud palju melaniini. Ma usun, et kui ka väga palju vastavaid toiduaineid süüa, siis suudab nahk ainult pisut rohkem end kiirguse eest kaitsta, aga mitte ka nii palju, kui oleks vaja tänapäevaste soovitatud standardite järgi teha, et mitte saada nahavähki näiteks”, selgitab Lehari.

Proviisor juhib tähelepanu, et inimkeha on uuritud nii palju ja enamus biokeemilised protsessid on teadlastel teada ning ka see, milliseid aineid organism vajab, et kasvada ja ellu jääda. Nendeks aineteks, mida me peame saama söödava toiduga, on valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, vitamiinid, mineraalid. Kõigi muude ainetega nagu hormoonide, ensüümide, virgatsainete ja muu valmistamisega, saab keha ise hakkama. Neid ei pea sisse sööma, kui inimene on terve. Inimkeha on nii tark ja keerukas mehhanism, et ta on seadistatud hakkama saama ja taastuma ka keerukamatest situatsioonidest ja keskkonnateguritest. 

Toidulisanditel on ilusad jutud, kuid need ei pruugi tõele vastata 

“Toidulisandites olevaid aineid ei ole kohustatud teaduslikult tõestama. Ostja peab kasutama enda analüüsivõimet ja kainet mõistust, et sõeluda välja liiga ilus reklaam. Kui tootele omistatakse kahtlaselt palju kasulikke toimeid, siis tavaliselt ei aita see ühegile neist. Toidulisanditele ei kehti ravimiseadus, neid ei pea teaduslikult tõestama. See tähendab, et nende üle ei teostata sellist järelvalvet ja kontrolli nagu näiteks vererõhutableti või ibuprofeeni üle. Eestis on toidulisanditele kehtestatud paar üldist nõuet, mis seisneb selle registreerimisel Põllumajandus- ja Toiduametis, ning pakendi märgistamise nõuetest.- a`la tekst peab olema, et see ei asenda täisväärtuslikku toitumist ning keelatud on omistada toidulisandile mingit raviomadust konkreetsele haigusele. Kaugemalt toidulisandeid tellides ei kontrollita neid ja need pole registreeritud Eesti vastavas ametis ning ostja ise võtab vastutuse oma tervise üle ja et kas ta riskib selle toidulisandi tarvitamisega”, teavitab Lehari.

Apteeker julgustab ostma toidulisandite soovijaid just apteegist: “Apteegis on müügil samuti toidulisandid. Apteegis on ainult Eestis registreeritud ja korrektselt märgistatud tooted. Apteeki võetakse müüki kontrollitud taustaga ja pikkade kogemustega firmade toodanguid. Neid tooteid käivad toodete esindajad ka arstidele tutvustamas ning tagasisidet saadakse nii neilt kui apteekritelt, elanikkonnalt. Mitte nö üheööliblikaid. Pikalt ravimeid või toidulisandeid tootnud firmad ei hakka turgu solkima ebakvaliteetsete toodetega.”

Pakenditel on kirjas täpsed kogused erinevaid vitamiine ja muid aineid, kuid kuna toidulisand pole ravim, siis iga tablett on veidi erinev ja ainete kogused sees kõiguvad. Päris sellist kogust vitamiine ja mineraalaineid nagu pakendil kirjas, me neid sisse krõbistades tegelikkuses ei saa. 

“Aegajalt kontrollitakse konkreetsete üksikute vitamiinide sisaldust vitamiinide monopreparaatides (näiteks  D-vitamiini kapsleid ja tablette, C-vitamiin jne.), aga mitte multivitamiinide segudes ega teistes toidulisandites. Segupreparaatidest erinevate vitamiinide eraldamine ja koguste määramine on ülikeeruline ja kulukas protsess, et seda ei tehta. Toidulisandite tarvitamine ei ravi haigust, neid võidakse juurde soovitada teatud seisundite kergendamiseks ja haiguse sümptomite leevendamiseks. Üksikute vitamiinide tarvitamine teatud haiguste puhul – näiteks A-vitamiini tarvitamine tsüstilise fibroosi korral ja Q-10 vitamiini lihasdüstroofia või südamehaiguse, luteiini tarvitamine maakula degeneratsiooni korral jne. on teaduslikult tõestatud ja arstide poolt raviskeemi määratud”, võrdleb Lehari toidulisandeid ja konkreetseid vitamiine haigussümptomite leevendamiseks.

Näitasid proviisorile taaskord kahte toodet, mida müüakse meil päikesekaitse toidulisandina ja küsisin arvamust, mida nad siis päriselt ka teevad.

“Esimene  on loodustoode, mis on antioksüdantse toimega, ta sisaldab õlisid, seega nad võivad soodsalt naha kuivuse vastu aidata”, oli Lehari arvamus Terracotta vananemisvastase päikesekaitse tablettide kohta.

“Teine toode on tuntud teada toimeainetega, mis on paljudes toidulisandites ning nad kiirendavad päevituse teket,  parandavad, ühtlustavad naha jumet ja pisut vähendavad päikesest tekkivaid nahakahjustusi”, leidis proviisor, lugedes BIONIKE SUN tablettide etiketti.

Kui kasutada toidulisandeid, et kaitsta ennast päikese eest, siis see mõju on pea olematu ning palju väiksem, kui kasutada looduslikke päevitusõlisid.

Kõige kindlam on ikkagi leida apteegist testitud SPF-idega kreem või õli ning kanda seda igapäevaselt nahale õue minnes. Ka Lehari soovitab apteegis müüdavaid apteegikosmeetikasarju, kes toodavad erinevaid päikesekreeme ja toidulisandeid, millel on tõestatud kasulikkus.