Hiiumaa rannad said jälle puhtamaks, kus kokku tulid hiidlased üle saare, et osa võtta juba teisest Hiiumaa randade korrastuspäevast!

Korraldasin aktsiooni koostöös Hiiumaa vallaga 20. novembril, kus igaüks sai valida omale meelepärase rannaääre ning korrastada seda kas üksi, koos pere või sõpradega. Eesmärgiks oli luua ühtne kogukonnatunne hiidlaste seas, kus me kõik saame koos panustada meie endi heaolu nimel, et meil oleks jätkuvalt ilus ja uhke siin kaunil saarel elada.

Hiiumaa rannajoon on ligi 300 km pikk ning paratamatult on seda võimatu ainult vallale lootes korda saada. On alasid, kus on tihe kõrkjastik ning raskelt läbitavad kivised maastikud. Tihti on just nii, et sellistesse keerukatesse kohtadesse, kuhu muidu inimese jalg ei pruugi astuda, on sattunud kõige rohkem pürgi, mis on aastatega merelt sinna jõudnud.

Kust see prügi tuleb?

Hiiumaal on kui kaks hooaega, millal prügi suuremates kogustes meie randadele jõuab. Esimene on varakevadel, kui jää on mere ääres sulanud ning talviste tormidega on nähtavaks muutunud kõik see hullus, mis laevadelt ja paatidelt üle parda on visatud ning mis talvisest kalapüügist on maha jäänud.

Teine kord on suve lõpus, kus suplejad ja rannakülastajad on lahkunud, aga endast maha jätnud oma pakendid, suitsukonid ning grilltarbed. Samuti prügi, mis kevadised kalastajad on jõkke visanud ja mis lõpuks on mereni jõudnud ning omakorda edasi meie kallastele.

Miks see prügi meie rannaäärtel eriti halb on?

Vähe sellest, et kole on seda kõike vaadata ja pidada Hiiumaad kauniks rohesaareks, kui tegelikult valitseb nii mõnedelgi kallastel kaos, on see halb nii meie keskkonnale, loomadele, kaladele ja lindudele.

Rannaäärtel vedelev prügi on merelindudele suureks huviobjektiks ning eriti just noortele lindudele, kes koorunud ranna ääres ning alles avastavad maailma. Lindude omad jalad juba kannavad ning uudistatakse ringi, kus silma jäävad väikesed prügitükid, mis süüakse ära või suuremad tükid, kuhu jäädakse kinni. Mõlemad juhul lind sureb selle tagajärjel. Ka täiskasvanud linnud käivad rannaäärtel uudistamas ning ujudes vees, peavad vee peal hõljuvat prügi toiduks.

Kalad, kes samuti näevad hõljuvat prügi vees, peavad seda toiduks. Ka neid ootab kurb saatus!

Aga on ka neid, kes võtavad osa Hiiumaa randade korrastuspäevast!

Kui kevadisel korrastuspäeval oli kokku tulnud hulk inimesi, kes tegid korrastuspäevast ka perepäeva, siis ka seekord oli osalejaid palju, kes vaatamata külmale ja tuulisele sügisilmale panid töökindad kätte, võtsid oma prügikoti, supsasid seljakotti termosega kuuma teed ning mindi koos perega taas mere äärde.

Peale korjamist sorteeriti leitud prügi, mida sai panna oma kodusesse prügikonteinerisse või viia jäätmepunktidesse üle Hiiumaa.

Randu korrastades on ka omamoodi põnevus, sest kunagi ei tea, mida kuskilt leida võib. Kui kevadel leiti kinnised merelt tulnud viskipudel ja Türgi kirjadega plekkpurgis Sprite, mis olid täiesti joogikõlbulikud, siis leiti ka veidraid asju nagu üksik meremehe saabas, mis pani mõtlema, et kus siis meremees on või suur (meetri laiune) laevatekki puhastamiseks mõeldud hari, kus oli näha vähemalt viis eri kihti värvi maha koorumas, mis pani mõtlema, et huvitav kui vana see hari küll olla võis.

Ka seekord leiti põnevaid asju: vene kirjadega kinnine riivsaia pakk, mis oli aegunud märtsikuus; kimp valgeid ja punaseid pooltühje õhupalle inimtühjal rannaalal (tõenäoliselt on olnud varem heeliumit täis ja siis kukkunud merre tühjenemisel), hunnik suuri merelt uhtunud ideaalseid ehituseks sobivaid palke ja veelkord palju üksikuid jalanõusid.

Millal toimub jälle Hiiumaa randade korrastuspäev?

Aitäh kõigile, kes käisid randu korrastamas ning luban ka seekord, et see ei jää viimaseks korraks. Talv ja tormid on ees ootamas ning kevadel on rannad jälle täis uut prügi, mis ootab korjamist.

Samas paneksin kõigile neile hingele, kes käivad ise merel, ranna- või jõgede ääres – ärge visake oma prügi üle parda ääre, jõkke või jätke kalda äärtele. Nii see kõik jõuab meie endi kallastele, kus kannatab meie saare loodus ning kalade, lindude ja loomade tervis.

Kui oleme suutnud prügi endaga kaasa võtta, siis saame selle endaga ka ära viia ning visata nad sinna, kuhu nad käivad.

Näeme jälle kevadel!

Mõned pildid osalejatelt: Hiiumaa randade korrastuspäev II