Möödunud aasta oli meil peres arutelu teemal, kas minna jälle metsa jõulupuud tooma või kas arukam oleks osta plastmassist kuusk. Mõlemal on omajagu plusse ja miinuseid, kuid kumb siis ikkagi keskkonnasõbralikum variant oleks?

Iga kord kui metsast “päris” kuuse oleme toonud, kaasneb sellega suur retk autoga mööda metsaradu ja muserdavat tunnet, et ühtegi sobivat nagu ei leiakski. Just siis, kui tundub, et see seal tee ääres on päris hea, siis lähemal vaatlusel on jube närakas. Kui lõpuks ikkagi leiab “enamvähem” või “päris okei” kuskilt, siis jube kahju on puud maha saagida, teades kui ilusaks ja suureks ta kasvada võiks.

Puid peaksime kõik just massiliselt juurde istutama, et võidelda kliimamuutustega ning lasta neil siduda õhusolevat süsinikku endasse ning tootes hapnikku meile. Üle Eestimaa võideldakse lageraiete vastu ning see, kui me võtame ühe puu kusagilt tuhandete seast ei mängikski kui suurt rolli. Samas, kui palju on eestlasi, kes jõuluks endale päris kuuse tuppa toovad? Neid on PALJU! Kokkuvõttes jääb Eesti mets iga aasta ilma kümnetest tuhandetest puudest.

Teiseltpoolt, kui ma jälle lähen poodi ja ostan endale kunstkuuse, mis on valmistatud üleni plastikust ja ei ole nagu üldse keskkonnasõbralik, vaadates juba materjali, ning jälgides tema teekonda, kuidas ta minuni jõudnud on, siis muutub tema süsinikujalajälg veelgi üüratumaks. Samas jääksid paljud kuused metsa, kellel oleks võimalus kasvada suureks ning aidata kaasa meie õhukvaliteedi paranemisele ja üldse kliimakriisis toime tulekuks.

Milline süsinikujalajälg kummalgi kuusel on?

The Carbon Trust’i uuringut kohaselt, looduslik kahemeetrine jõulupuu, millel pole juuri ja mis visatakse pärast jõule prügimäele, tekitab umbes 16 kg CO2-te. Kahemeetrisel puul, millel on juured ja mis on pärast kasutamist mõistlikult kõrvaldatud – lõkkel põletades, ümber istutades või laastudeks lastes – on süsinikujalajälg umbes 3,5 kg, mis on neli ja pool korda väiksem.

Teisest küljest on kahemeetrise plastikust jõulupuu süsiniku jalajälg umbes 40 kg CO2, mis on enam kui 10 korda suurem kui korralikult utiliseeritud pärispuu puhul.

Seega, kui teil on tehispuu, peaksite seda kasutama vähemalt 10 aastat, et selle keskkonnamõju oleks võrdne vastutustundliku loodusliku puu omaga.​ Juhul, kui see on muidugi ehitatud nii kaua vastu pidama.

Millise kuuse kasuks meie otsustasime?

Kuna meile ei meeldinud see mõte, et peaksime iga aasta minema metsa puud saagima, siis kaalusime kunstkuuse soetamist. Teades, et kunstkuusega on CO2 jalajälg kõvasti suurem ja peaksime teda vähemalt 10 aastat kasutama, et ta teeniks oma jalajälje tasa, siis mõtteainet jagus.

Tundsin, et sisetunne kaldus siiski kunstkuuse kasuks. Seadsime eesmärgiks soetada endale võimalikult kvaliteetne kuusk, mis peaks võimalikult kaua vastu. Minu visioon on kasutada enda oma vähemalt 20 aastat. Leidsime ilusa kunstkuuse, mis oli väga realistlik ja uurimisel ning puurimisel tundus ka väga kvaliteetne.

Kui kuuske on vaja lahti ja kokku panna vaid 1 kord aastas, siis ma ei kujuta ette, et üks kuusk võiks seda tegevust ainult 10 korda tehes vastu pidada. Tundub ikka väga ludri sel juhul.

Meie kuuske möödunud aasta esimest korda lahti võttes panin oksi mitu korda kokku-lahku, et veenduda kvaliteedis ning ka see aasta uuesti kuuske lahti võttes nägin, et saan seda tõenäoliselt kauemgi kasutada kui 20 aastat. Pole kuusel mingisugust vahet, kas ta oli juba eelmine aasta esimest korda üleval või see aasta. Lahti võtmine ja ehtimine ei ole kuidagi kahjustanud kuuse vastupidavust ega ilu.

Jamajutt, et kunstkuusega ei ole õiget jõulutunnet!

Mõned ütlevad, et jõuludel peab olema toas ikka päris kuusk, et siis on õige kuuse lõhn toas ja jõulumeeleolu ka. Plastkuusega nii ei pidavat olema. Noh, ma vaidleks veidi vastu…. tõesti, kuuse lõhna ei ole, kuid minu vanematel on juba mitu aastat olnud kunstkuusk nii, et kõik on pidanud seda päris kuuseks, kui nad pole seda teistele ennem just öelnud.

See on kvaliteetsete kuuskede puhul imeline! Nii kaua kui sa ei ütle kellelegi, et sul on kodus hoopis kunstkuusk ehitud, siis ei tee keegi vahet. Ka esmasel katsumisel ei pruugi kohe aru saada.

Niisiis, meie pere otsus oli soetada endale kuuselõhnavaba kunstkuust, mis oleks võimalikult realistlik ja kvaliteetne, mis teeniks meid palju palju aastaid. Meid rõõmustas see aasta taaskord teadmine, et me ei pea minema metsa ilusat noort puud maha võtma ja mis saab tänu meie kunstkuusele kasvada suureks.

Kumb kuusk on odavam?

Samuti, kui arvestada kokku kõik see summa, mis tuleb kasvõi 10 aasta peale, siis kunstkuusk on kõvasti odavam lahendus, kui iga aasta osta puu või puu mahavõtmise luba ning lisaks aeg ja transpordikulud.

Kui meie saagisime ise oma puu RMK ettenähtud kohas ja lisasime sinna otsa transporditasu, siis läks igaaastane jõulupuu meile maksma ~18 eurot. Meie pikalt valitud kunstkuusk maksis see-eest 160 eurot. Eesmärgiks seatud 20 aastat kunstkuusega või jätkata päris kuusega, loob suure vahe: 160 eurot versus 360 eurot.

NB! Pealegi nii ilusat ja sümmeetrilist jõulukuuske ma metsade vahel veel kohanud ei ole 😀